Mänd

on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele.

Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad.

Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik.

Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik. Huvitav on seegi, et männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda.

Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt  140 cm.

● MÄNGI

Teatevõistlus käbidega

Jagage lapsed nelja võistkonda. Iga grupp seisab paraja vahemaaga (kõigile võrdne maa) mõttelise ruudu erinevas ruudus rivis ning nende ees on hunnikus kümme käbi. Käskluse peale jooksevad grupi esimesed endast vasakpoolse grupi käbihunniku juurde ning toovad sealt ühe käbi oma võistkonna hunnikusse ja nii edasi. Kui kogu rivi on läbi jooksnud loetakse käbid üle. Kiiremad on ilmselt mõne lisakäbi saanud.

Käbikorjamine

Õpilased jagatakse 4-5 gruppi. Kolme minuti jooksul peavad lapsed võimalikult palju käbisid korjama ning nendest käbirivi tegema. Kellel pikim rivi on võitja.

Osavusmäng käbidega

Iga laps otsib endale ühe käbi. Võimalikult sarnaste käbidega lapsed moodustavad paarid. Seistakse õlg vastu õlga, käbi õlgade vahel. Püütakse liikuda käbi mitte kaotades.

Kaks paari võivad ühineda kolmandat käbi kasutades ning siis võib veel proovida kaheksast rivi seitsme käbiga.

Niisugune mäng arendab koostööd.