Harilik ebatsuuga

on levinud Põhja- Ameerika lääneosast kuni Mehhikoni.

Puu kasvab 40-75 m. kõrguseks , tüve läbimõõt kuni 5 m.  Võra on koonusjas, sarnane kuusega.  Oksad laasuvad halvasti, ladvakasv sageli loogeline. 

Okkad on 1,5-4 cm pikad, peened, tömpterava tipuga, sinakas- või hallikasrohelised, alumisel küljel kaks kitsast õhulõheriba, kinnituvad võrsele lühikese rootsuga. Okaste eluiga on 5-8 aastat. 

Isaskäbid on punakad, paiknevad okaste vahel üksikult, emaskäbid noorelt punased või rohelised, valminult pruunid. Käbid on 4-10 cm pikad, paiknevad eelmise aasta võrsete tippudes. Heaks määramistunnuseks on see, et kattesoomused ulatuvad pikalt seemnesoomuste vahelt välja.

Õitseb aprilli lõpus või mai algul, seemned valmivad septembri algul ja varisevad alates septembri lõpust. Seemned beežid või helepruunid, seemnetiib valkjaspruun, seemne külge kasvanud.

Ebatsuuga eelistab kasvada viljakal mullal. Noor puu on poolvarjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline, kuid küllaltki pindmine.

Eluiga kuni 400 aastat.

Ebatsuugat kasvatatakse põhiliselt puidu saamiseks, samuti ilupuuna.

Eestis kasvab ebatsuuga alates 20.sajandi algusest. Temast on rajatud ka metsakultuure.

● MÕTISKLE ja MÄNGI

Palju väikseid käbisid.

Tehke lastele ülesandeks korjate hunnik käbisid, nii kuuse- , männi- kui ebatsuugakäbisid ning pange need suurema lina peale. Istuge ringis ümber hunniku ja rääkige käbidest. Kuidas käbid välja näevad? Kus asuvad seemned? Miks igal seemnel on oma tiivake? Kellel on käbidest kasu? Uurige erinevaid käbisid luubi abil.

Sorteerige käbid suuruse ja värvi järgi.

Käbisid võib kasutada lõbusa mõõtühikuna millegi mõõtmiseks, näiteks kännu kõrgus on 5 käbi.