Kadakas

on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud. Väikesed poisid meisterdavad tema sitketest okstest vibusid, tüdrukud panevad kokku ilusaid pärgi ja kimpe, pereisa teeb saunas kadakasuitsu ja valmistab õhtuks saunavihad, vanaema teeb marikäbidest tuhandete tõvede vastu aitavat imerohtu, vanaisa nikerdab kauneid kujukesi.

Palju huvitavaid raviomadusi on meie meresaarte ja Loode-Eesti ühel tavalisemal puul tingitud temas sisalduvatest eeterlikest õlidest ja suhkrutest. Need annavad puule meeldiva aroomi, suitsusauna kasuliku toime. Tekkiv suits hävitab väga hästi kahjulikke pisikuid. Kui kadakaokstele valada peale keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Nii okastest, okstest kui marikäbidest saab valmistada väga erinevate raviomadustega õli. Okstega on tehtud tavalisest vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral.

Iga päev kolme kadakamarja söömine hoiab eemale kõik haigused. Tegelikult ei ole need tõelised marjad, sest okaspuudel on käbid. Kadakal nimetatakse neid marikäbideks. Viimaseid võib põõsa küljest leida aastaringselt, sest need ei varise valmides kohe maha. Okstel peavad marikäbid püsima seepärast, et linnud saaksid süües kadaka seemneid levitada. Kui ei ole võimalik iga päev metsa "marjule" minna, on õige koguda marikäbisid varuks. See ei ole keeruline, sest need säilivad kuivatatult päris hästi. Et nende raviomadused oleksid parimad, tuleb jälgida, et korjataks vaid sinakasmusti marikäbisid, sest rohelised on alles toored, ja teiseks, et neid liiga ära ei kuivatataks. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Tavaliselt valmistatakse neist teed. Kadakamarju kasutatakse samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, ka džinni valmistamisel.

Lihakad marikäbid on toiduks paljudele lindudele, näiteks kadakatäksile, põõsalindudele, rästastele. Samuti on puu tihe võra hea koht pesa rajamiseks. Marikäbide otsas oleva risti meenutava kujundi tõttu on seda puud eriti Ida-Eestis pühaks puuks peetud.

Kuigi kadaka äratundmisega ei teki vast kellelegi probleeme, on vahest siiski huvitav kadakaoksa enda jaoks avastada. Nimelt on tal okkad kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Okkad vahetuvad märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta. Teine huvitav asi on see, et võime korraga ühel puul näha nii rohelisi kui ka siniseid "marju". See tuleb sellest, et kadakakäbid valmivad kaks aastat: esimesel aastal on rohelised, teisel sinised. Kadakas on kahekojaline taim. Seetõttu on marikäbid ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi.

Kadakas eritab mikroobe hävitavaid aineid - fütontsiide. Juured on ümbritsetud seeneniidistikuga. Okastel areneb roosteseen, mis on kahjulik roosõielistele.

Puit sobib nikerdamiseks, treimistöödeks. Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. Kadakapuust aiateibad ja hernekepid on vastupidavamad, kui ükskõik millisest teisest puust lõigatud.

Kahjureid on sel sitkel puul vähe. Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena.

Kadakaid on maailmas 50 liiki. Kadaka perekonnas leidub liike, kes elavad isegi ekvaatori lähistel.

Kadakas ei suuda võistelda männi ja kuusega oma mõõtmetelt, küll aga visaduse ja pikaealisusega. Eesti kõrgeim kadakas on 13 meetrit kõrge ja oletatav piirvanus Eestis 500 aastat

Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem, koguni üheksa neist, kasvab Harjumaal, Rapla maakonnas on teada neli, mujal juba vähem. Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal, tüve ümbermõõt on 184 cm.

Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime – Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m.

Eesti üks tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal , üsna Tallinna–Narva maantee ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu oma ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv küünib 10,3 m-ni ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna, harunemiskohale, on paigutatud raudklamber hoidmaks võra koos. Oma elujõudu ei paista kadakas veel niipea kaotavat.

● MÕTISKLE

Looduse lõhnad

Minge paarikaupa lähiümbrusest erinevaid lõhnu otsima. Saagiks võib olla nii hea kui halb lõhn. Kuidas lõhnab muld, kuidas noored lehed, kuidas kadaka okkad, kuidas liikluse heitgaasid, päikesesoe koolisein, kuidas kännuseened? Paarid kogunevad ja esitlevad oma leitut ning külastavad koos eriti põnevaid paiku. Lõhnu oleks ka väga põnev ka paberile üles joonistada. Õigeid vastuseid pole, sest keegi ei oska arvata kuidas näeb välja kadakaokka lõhn.

Keskendudes lõhnadele saadakse erinev elamus sellest, kuidas kasutatakse kõiki meeli. Uued lõhnad annavad uued elamused. Saab harjutada ka erinevate lõhnade sõnastamist, mis ei olegi nii lihtne.