Harilik kikkapuu

on kuni 7 m kõrgune püstine põõsas või madal puu.

Levila on Euroopa, Väike-Aasia. Lõuna-Eestis kasvab ka looduslikult, mujal levinud ilupõõsas.

Tüvi ja võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega.

Tüvi hallikas või pruunikas, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid. Pungad rohelised.

Lehed on vastakud lihtlehed, äraspidimunajad või piklikelliptilised, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, 4-10 cm pikad. Alumiselt küljelt karvased. Leheroots kuni 1cm pikk.

Õitseb mais. Õied väikesed, rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõdus, 3-5 kaupa lehtede kaenlas sarikates.

Viljaks on kupar, valminult punane, avaneb septembri lõpul. Seemned helepruunid, läikivad, punaka lihaka seemnerüüga.

Külmakindel. Küllaltki valgusnõudlik. Eelistab värsket lubjarikast mulda. Paljuneb hästi vegetatiivselt, kiirekasvuline.

Puit on kerge ja kõva, kasutatakse nikerdamiseks. Talub saastunud õhku ja kärpimist, seetõttu väga levinud haljastuses.

                       Õitsev võrse                                          Punaka seemnerüüga viljad

● MÄNGI

Intervjuu puuga

Osalejad jagatakse 4-7 liikmelistesse gruppidesse. Kaasas võiks olla raamatuid puude kohta- nii teatmekirjandust, luulet kui proosat. Igale rühmale loositakse üks konkreetne puu, seejärel peab iga rühm leidma selle puuliigi kohta võimalikult palju fakte. Ajapiirang sõltub osalejate vanusest (20-40 minutit). Kogutud andmed võiks esitada väikese esitlusena. See võib olla tehtud portree- loo stiilis, teleuudiste või kollase ajakirjanduse intervjuu stiilis või muusikalina.

Selle mänguga kogutakse teadmisi erinevatest allikatest, mis õpetab kasutama erilaadseid raamatuid. Peale teadmiste on ruumi fantaasiale ja loomingule, koostööle ja esinemisele. Õpetaja võiks anda soovitusi, sealjuures meeldetuletuse, et fakte mitte lihtsalt ei loetaks ette, vaid esitataks omavahelises seoses.