Sarapuu

nime päritoluks võiks pakkuda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu.

Sarapuu õitseb varakevadel enne lehtimist, mil isasurvad paiskavad õhku kollast õietolmu. Emasõied on nagu pisikesed punased pintslikesed ja neid on raskem märgata.

Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Söögiks tarvitatakse pähklite sees olevaid lihakaid seemneid, mis on kõrge toitväärtusega, sisaldades 60-70% rasvu ja hulganisti valke. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, šokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks.

Pähklite korjamist tuleb täpselt ajastada, sest liiga vara korjatud pähklid ei säili, liiga hilja ei ole aga enam midagi korjata. Oravad, hiired, mänsakud ja pasknäärid peavad pähklitest samuti lugu.

Oma väärtus on ka sarapuupuidul, millest võib sarasid meisterdada. Siiski saab temast rohkemat. Kui sarapuu puit poleerida, saab tulemus väga kaunis. Seetõttu kasutatakse teda mööbli tootmiseks, väikeste iluesemete valmistamiseks ja ka kaunist materjali nõudvate viimistlustööde tegemiseks. Puidust saadakse ka joonistussütt. Koor sisaldab värvaineid. Varem kasutati sarapuu jämedamaid vitsu tünnivitsadena, peenemad olid aga heaks materjaliks punutiste valmistamisel.

Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on aastaringselt tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte.

Sarapuu rikastab pinnast oma kergesti kõdunevate lehtedega. Tema all kasvavad mitmed kaunid ja tuntud taimed nagu sinilill, nurmenukk ja metsmaasikas.

Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadelda  lehte, mille kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi, mis on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega.

Ja veel üks huvitav fakt.. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et mõnes pähklis on pisike auk Sellises viljas ei ole tuuma, sest  pähklikärsakas munes oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi.

● MÄNGI

Pulkade korjamine

Iga mängija toob endale metsast mahakukkunud sileda pulga. Kõik kaikad asetatakse ringi keskele ühte suurde hunnikusse. Iga mängija peab võtma kordamööda kuhjast ühe pulgam teisi pulki liigutamata.. Kui ta liigutab teisi pulkai, saab järgmine mängija võimaluse proovida. Harjutus kestab senikaua, kuni hunnikus pulki jätkub või lepitakse kokku kindel mänguaeg. Kui aeg saab läbi, loetakse üle, kellel on rohkem pulki.

Mänguga on võimalik treenida motoorikat ja taktikat.