Toomingas

on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Paljudele meenub ka tugev lõhn, mis on juba kaugelt tunda. Sageli vaadatakse õiget kartuli mahapaneku aegagi toominga järgi. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Lõhnavad on ka toominga koor ja puit. Lõhn on toomingale kaitseks kahjurite vastu ja tänu lõhnale ei söö toomingat põdrad, jänesed ega hiired. 

Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Mõnel pool võib näha ka täidisõielisi või roosade õitega vorme.

Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed maitsvad ploomid, mis teevad suu paksuks ja kõhu kinni. Viljad  on muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata ja ära kuivatada, siis ei pea neilt kive välja võtma. Nii saame hea teematerjali. Võttes supilusikatäie kuivatatud marju klaasi vee kohta ja keetes seda segu veel paarkümmend minutit on meil rohi valmis, aga marjad tuleb enne joomist välja kurnata. Saadud teed juuakse kaks või kolm korda päevas pool klaasi korraga kõhulahtisuse ja ka paljude teiste seedehäirete korral. Ka toominga lehtedest ja õitest valmistatud tee on ravim, mis aitab leevendada palavikku.

Vähem on kasutatud toominga puitu, peamiselt lihtsate põllutööriistade valmistamiseks ja puidutöömeistrite töölaual. Toomingavitsad sobisid nõuvitsteks, korvivõrudeks ja sidumisväätideks. Toominga koort on kasutatud riide kollaseks või pruuniks värvimisel.

Toomingat ründavad kahjurid võivad levida ka viljapuudele. Seepärast ei soovitata toomingaid viljapuuaedade läheduses kasvatada. Üks sagedamini kohatav toominga kahjur on võrgendikoi. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees valmivad aga vastsed, kes hakkavad sööma toominga lehti. Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema.

Lõpuks veidi toominga äratundmisest ajal, mil tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe tema vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste teravate pungade järgi.

Toomingas võib kasvada kuni 16 meetri kõrguseks. 

● MÄNGI

„Mis on ringis?“

Osalejad on ringis. Igaüks saab numbri ühest kuueni ja moodustatakse kuni kuueliikmelised rühmad. Kui kõik on saanud numbri, on igat numbrit kolm tükki (kui grupis on näiteks 18 liiget). Ringi keskel on erinevad puulehed. Mängujuht hüüab „vaher“ number kolm. Kõik kolmed jooksevad ringi ümber suure rühma ning siis  oma koha kaudu suure ringi keskele ja tõstavad üles vahtralehe. Vahtraleht pannakse seejärel tagasi. Sama lehte võib hüüda mitu korda. Põnevamaks teeb mängu see kui anda punkte. Punkte võib saada ainult esimene või jagatakse punkte kahanevalt (esimene saab kolm punkti, teine kaks punkti , kolmas ühe punkti).

Selle mänguga saab harjutada liikide tundmaõppimist, arusaamist ja ühtlasi on see hea võimalus sooja saada.