LOODUSMETS

Loodusmets areneb omasoodu, inimene metsa loomulikke protsesse ei mõjuta. Puid loodusmetsas ei raiuta, surnud puud jäetakse metsa alla kõdunema ning nii saavad need kiiresti elupaigaks uutele seentele ja putukatele.

Loodusmets on eriilmeline ja liigirikas. Me võime väikest kooliteega piirnevat metsatukka, mis on samuti liigirikas ja eriilmeline, nimetada loodusmetsaks.

Tihedad puuderühmad, mis vahelduvad metsalagendike ja põõsastega, moodustavad loomadele erinevaid  toitumis-, varje- ja pesitsuspaiku.

Siin  pesitsevad meelsasti nii laulurästad kui metsvindid. Koore all puidus elavaid putukaid otsivad rähnid.

Sellise metsa harvendamine ja metsaaluse puhastamine sunniks esimesena  lahkuma punarinna.

Suuremad metsloomad ei tunne end siin hästi tiheda inimasustuse ja lähedal paiknevate maanteede tõttu. Hea õnne korral võib männinoorendikus kohata vaid metskitse.

Väiksematest imetajatest on kodu loodusmetsas oravatel, siilidel, uruhiirtel, karihiirtel, rebastel ja jänestel. Vanast kiviaiast õhkuv päikesesoojus meelitab ligi arusisalikke, rästikuid  ja vaskusse.