Noort metsa,

mis on kõrgem poolest meetrist ja mille puude tüvede  läbimõõt 1,3 meetri kõrgusel on alla 8 cm, nimetatakse noorendikuks. Siin kiviaia taga kasvav männinoorendik on tekkinud looduslikult, see tähendab, et inimene pole siia männiseemneid külvanud. Seemned on toonud tuul lähedal kasvavatelt vanadelt mändidelt. Kindlasti on seemnete idanemiseks ja puude kasvamiseks  olnud soodsad tingimused. Mänd on väga valgusnõudlik puu ja valgust siin jagub.

Mets raiutud, hakkavad kasvama rohttaimed, mis on puudest  kiirema kasvuga. Nad kasvavad puutaimedest kõrgemale ning halvendavad valgustingimusi, mistõttu võivad puutaimed hukkuda. Seepärast on oluline istutatud taimede ümbrusest rohu eemaldamine. Hooldamise ajaks on taimede paremaks leidmiseks soovitatav iga taime juurde püsti panna tokk. Noorte puutaimede eest hoolitsemist nimetavad metsamehed kultuurihooldamiseks.

Noorte mändide vanust määratakse  männaste lugemisega.. Esimese männase tekkimiseni kulub puul 3-4 aastat. See arv tuleb liita männaste arvule. Pildil kasvavate puude vanuseks antud meetodit kasutades saadakse  10-12 aastat.

Noorte mändide elu ja arengut võivad kahjustada peale ebasobivate keskkonnatingimuste (põud, toitainete nappus) ka mitmed elusa looduse tegurid, nagu metsloomadest näiteks põder ja metskits.

Põder

on metsa kuningas. Ta toitub haava, kase, paju ning pihlaka võrsetest ja koorest. Põder kahjustab metsa peamiselt talvel, toitudes paljude lehtpuude ja ka männi võrsetest. Vähemal määral kahjustab ta ka kuuske. Põder kärbib põhiliselt  puude külgvõrseid, kuid murrab ka latvu ning kraabib noorte tüvede koort. Ladva kahjustuse tõttu puud põõsastuvad ja korduva kahjustuse korral hukkuvad.

Selleks, et kõht korras oleks, peab loom päevas sööma. 700 grammi koort Ta sööb ka veetaimi, rohtu ja lehtedeta perioodil puhmaid.

Põdra väljaheide kujutab endast suurt hunnikut, mis koosneb 40-50 „kuulikesest“

Vana looma sarved tulevad maha novembris - detsembris, noorel jaanuaris- veebruaris. Pärast kasvavad uued sarved. Põder võib elada kuni 25-aastaseks.

Metskits

võib kaaluda kuni 30 kilo. Talvel kannab ta hallikaspruuni, suvel punakaspruuni kasukat. Tagumikul on kitsel suur valge „peegel“. Isaslooma kutsutakse sokuks. Emasloom, keda nimetatakse kitseks toob mais- juunis ilmale 1-3 talle. Metskitse toidulauale kuuluvad rohttaimed, pungad, puukoor, lehed, kadakamarjad, hein ja samblik.

● MÄNGI

Põdrad metsas

Õpetaja alustab aruteluga, kus õpilased püüavad välja selgitada põdra jaoks põhivajadused eluks metsas; kirjeldada hea elupaiga vajalikkust; defineerida mõistet „limiteeriv tegur“ ja tuua näiteid; mõista, et fluktuatsioonid populatsioonides on loomulik nähtus.

Õpilastest saavad liikumismängu ajaks põdrad ja põhivajadused. Põdra põhivajadusteks on:

- toit = käed kõhu peal

- vesi = käed suu peal

- varjepaik = käed katusekujuliselt pea kohal.

Õpilased jaotatakse nelja rühma. Kõik „1“ on põdrad, „2, 3, 4“ on põhivajadused (toit, vesi, varjepaik).

Tõmmake maapinnale umbes 10 meetrise vahemaa tagant kaks joont. Mängijad seisavad nende taga kahes rivis, seljad vastakuti. Ühel pool on põdrad ja teisel pool põhivajadused.

Enne mängu algust peavad kõik põdrad endamisi otsustama, kas nad vajavad toitu, vett või varjepaika. Kui nad vajavad toitu, hoiavad kõhust kinni kui vett siis hoiavad peopesi suu ees, nagu jooks. Kui põdral puudub varjepaik, tõstab ta käed katusekujuliselt pea kohale.

Kõik põhivajadused otsustavad samuti, kes nad on ning annavad sellest märku samade märkidega. Põdrad ja põhivajadused ei näe üksteist.

Kui mängujuht annab märku mängu alustamiseks, pööravad põdrad ümber ja jooksevad selle mängija suunas, kes kehastab otsitavat põhivajadust. Kõik hoiavad käsi nii nagu alguses, mängu keskel ümber mõelda ei tohi. Kui põder saab põhivajaduse kätte, viib ta selle teisele poole joont ning see vajadus saab uueks põdraks- järelikult oli võimalik paljuneda.

Kui põhivajadust kätte ei saada, siis põder sureb ja muutub veeks, toiduks või varjepaigaks.

Mängitakse umbes 10 ringi. Iga ringi alguses mõtlevad ja näitavad osavõtjad uuesti, keda nad kujutavad. Iga põder mõtleb, millist vajadust tal on tarvis rahuldada.

Mängujuht loeb igas ringis osalenud põdrad üle , lõpus teeb graafiku ning selgitab põdrapopulatsiooni kasvu ja kahanemist. Iga ring on võrdne aastaga.

Mängu lõpus arutletakse muudatuste üle populatsiooni arvukuses. Õpetaja suunab õpilasi mõtlema selle üle:

- mis juhtub siis, kui põtru on liiga palju?

- mis juhtub siis, kui ilmneb mõni limiteerivatest teguritest?

- miks pole looduses püsivat tasakaalu ja kõik on pidevas muutumises?

Selles mängus on toredasti ühendatud õpilaste liikumisvajaduse rahuldamine ja tõsiste teadmiste omandamine. Mängu ja arutelu käigus mõistavad õpilased paremini tegelikku olukorda looduses ja tekkinud seosed püsivad ka paremini meeles.