| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

METSA  MÕÕTMINE

Page history last edited by rihu 15 years, 1 month ago

Kasvava puu kõrguse mõõtmiseks on mitmesuguseid, sealhulgas ka ebapraktilisi võimalusi:

- sae puu maha ja mõõda

- roni puu latva ja mõõda puu kõrgus nööriga

- nn. karjapoisi meetod

- käsivarrepikkuse oksa meetod

- täisnurkse kolmnurga meetod.

 

Kõige ohutum ja täpsem oleks mõõta puu kõrgust spetsiaalse kõrgusmõõtjaga. Meie kasutuses oli Suunto firma kõrgusemõõtja, mis töötab põhimõtteliselt täisnurkse kolmnurga meetodil. Aparaadil on kaks skaalat, mis võimaldavad mõõta kõrgust 15 või 20 meetri  kauguselt. Täpsema tulemuse annab suurem kaugus, kuid sageli ei ole looduslike tingimuste tõttu võimalik puust piisavalt kaugele eemalduda. Kõrguse mõõtmiseks tuleb eemalduda puust nt. 15 meetri kaugusele, suunata kõrgusmõõtja mõõdetava puu latva, nii nagu seda teeb fotol Joonas. Seejärel tuleb lugeda kõrgusmõõtja näidikult näit, juurde tuleb liita ka mõõtja enda silmakõrgus maapinnalt.

Kevadel mõõdetud puu kõrgust ma siinkohal avaldama ei hakka. Iga õpilane tegutseb oma õpetaja juhtnööride järgi ja leiab ise puu kõrguse.

 

Puu ümbermõõt mõõdetakse rinnakõrguselt. Kokkuleppeliselt võetakse selleks kõrguseks 1,3 m mõõdetuna  puu juurekaelalt. Mõõtmiseks on hea kasutada mõõdulinti. Ümbermõõdust enam kasutatakse puu mõõtmete iseloomustamiseks puu diameetrit, mis mõõdetakse samuti 1,3m kõrguselt . Mõõtmiseks kasutatakse spetsiaalset mõõteriista, mida nimetatakse klupeks või spetsiaalset mõõdulinti, mis ümbermõõdu mõõtmisel võimaldab kohe ka diameetrinäidu lugeda.

Puu maht. Kasvava puu mahu määramine on keeruline. Kõige täpsema tulemuse saaksime uputades selle veeanumasse ja mõõtes vedeliku taset. Kuna see ei ole võimalik, siis on teadlased välja töötanud keeruliste valemite süsteemi ja koostanud nende põhjal igale puuliigile vastavad tabelid. Tabelist on kõrguse ja diameetri alusel võimalik leida puu maht tihumeetrites.

Kasvava puu vanuse määramiseks on kõige täpsem vahend puu juurdekasvupuur. See on torukujuline puur, mis kruvitakse puutüvesse ja millest pärast tõmmatakse välja puursüdamik. Südamikult aastarõngaste triipude kokkulugemisega saadaksegi puu vanus.

Vanuse määramine puud ei kahjusta ja samas on võimalik saada sellega täpseim tulemus. Mõõdetud puu vanuseks on 56 aastat.

Kui liigud paarkümmend meetri kagu suunas leiad veel teisegi sinise värviga märgistatud puu. Puud on üheealised ehk 56-aastased.

Mõõda ka selle puu kõrgus ja ümbermõõt! Kui võrdled saadud tulemusi, märkad kindlasti erinevusi. Mis võib selle põhjuseks olla, et üks puu on teisest peenem ja madalam?

Metsameeste keeles kutsutakse sellist puud allajäänud omadustega puuks.

 

Puu vanuse määramine kännu järgi

Puu vanust on hea määrata äsja saetud kännult aastarõngaste lugemisega, sest siis on need veel selgelt eristatavad. Eriti hea on lugeda aastarõngaid männi ja kuuse kännult. Loe kokku aastaringid ja saad teada kui vana puu oli kui ta langetati. Aastaringide laiuse järgi saad ka teada, kui kiiresti puu mingil aastal kasvas. Märgi ära, millal rühma liikmed sündisid, millal ehitati koolimaja, millal toimus kosmoselend Kuule ja teised olulised sündmused. Puuketta alusel võid saada ettekujutuse ajaloo kulust.

 

Puit

Kui puu on maha saetud ja riita laotud pole enam tegemist puu vaid puiduga.

Puit on puittaimede (puude ja põõsaste) tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest.

Ühest metsas kasvava puu kogumahust saadakse kasutatavat puitu 66-75%, kännud ja koor moodustavad 25-33%. Väga palju sõltub see puuliigist ja puu vanusest.

Saetud metsamaterjal laotakse virna. Arvestust peetakse mahuühikutega, milleks võib olla nii ruumimeeter kui ka tihumeeter.

• rm.– ruumimeeter, üks kuupmeeter laotud puitu koos õhuvahedega ( puidu virn mõõtmetega 1 x 1 x 1 meetrit)

• tm. – tihumeeter, üks kuupmeeter puhast puitu (puidust kuubik mõõtmetega 1 x 1 x 1 meetrit)

Tihumeeter võrdub kuupmeetriga ainult juhul, kui puidumassis pole õhuvahesid. Kuna puitmaterjali ladestamisel jääb halgude, palkide, laudade, prusside vahele  alati õhku, siis ühes kuupmeetris puitmaterjalis on alati vähem puidumassi kui ühes tihumeetris. Näiteks üks ruumimeeter lõhutud halge on võrdne 0,7 tihumeetriga.

Jäta meelde, et tihumeeter ja ruumimeeter on mahuühikud. Kõik tehingud puitmaterjalidega tehakse lähtuvalt nende mahust, mitte kaalust, sest erinevate puuliikide erikaal on erinev, lisaks sellele sõltub puidu kaal selle niiskusesisaldusest ja see muutub pidevalt. Puidul on nimelt omadus imada kuivana endasse ümbritsevast õhust niiskust, märjana aga niiskust välja anda. Seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskustaseme.

 

● MÄNGI

Kes elab kännu sees?

Metsas jalutades on palju avastada. Eriti põnevad on vanad kännud ja sammaldunud kivid. Kes võiksid kändude sees elada? Jaota õpilased väiksematesse rühmadesse ja las neil kujutlusvõimet ja luupi appi võttes jutustada, kes kännu sees elab ja mis seal sees sünnib.

Fantaseerides, uurides ja jutustades harjutab laps oma muljeid sõnadesse panema, kogedes erinevaid vorme, värve ja lõhnu.

 

● MÕTISKLE ja MEISTERDA

Fenoloogiline vaatlus

Õpilased teevad vihikusse puulehtede fenoloogilise vaatluse jaoks tabeli.

Kui väljavalitud puul on pungad puhkenud korjavad õpilased iga paari päeva tagant väikseid arenevaid lehti. Värsked lehekesed tuleb vanade ajalehtede vahel kuivatada, kleepida vaatluspäevikusse või eraldi suurele valgele lehele. Kindlasti tuleb juurde märkida kuupäevad.

Lehtede korjamist jätkatakse seni, kuni lehed on täiskasvanud. Nüüd on võimalik näha, kuidas puu lehed on arenenud.

Lehti võiks korjata puu alumistelt okstel, mis on varjus kui ka kõrgemalt valguse käest.  Kas on vahet lehe suuruses?

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.