Rootsi kuninga mändideks

nimetatakse mände alal, kus esimesel Põhjasõja sügisel 1700.a. olid öölaagris Narva peale marssivad väed. Rootsi kuningas Karl XII (Jumala armust Sueedide, Gootide, Wendide kuningas, Soomemaa suurvürst, Eesti, Liivi, Karjala, Breemeni, Verdeni, Stetting-Pommeri, Karlsuhe ja Vandeni hertsog, Rügeni vürst, Ingerimaa ja Vismeri härra, Baieri markkrahv, Jülichi, Kleve ja Bergeni hertsog) telgi asukohas kasvanud männid on hävinenud (raiuti nõukogude korra alg-aastail). Praeguseni on säilinud umbes  45 põlist mändi endisel Rootsi vägede laagripaigal. Need 20 - 25 m kõrgused männid (ümbermõõduga 2–2,75 m)  on ühtlasi asulale lõunapiiriks ja ainukesena alles jäänud siinkasvanud põlistest mändidest. Männik raiuti 1925-ndate aastate paiku asunikele ehituspalkideks. Kaasajal kasvavatest puudest viis väga dekoratiivse krooniga pedajast männiku serval on riikliku kaitse all. Männikule tervikuna on pandud kohalik kaitse.