| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

SURNUD PUU

Page history last edited by rihu 15 years, 1 month ago

Metsa liigirikkust mõjutavad tugevasti surnud  püstised kui ka lamapuud. Nad on eluspuudest liigirikkamad ja suurt osa nendel elavatest liikidest metsas mujal ei leidugi. Puitu lagundavad spetsiifilised seened, pinnal elavad samblikud ja samblad, sisemuses putukad ja teised selgrootud. Näiteks võib elada kuni 94 % mardikalistest just surnud või kõdunevas puidus. Isegi metsasamblikest, kes puudele üksnes kinnituvad, kasvab rohkem kui veerand ainult surnud puudel. Koore all puidus elavatest putukatest toituvad rähnid.

Äsja surnud puu asustatakse kiiresti mõne seene või putuka poolt ja kõdunemise ajal asenduvad varasemad elukooslused üha uutega. Troopikas on kõdunemisprotsessid kiired, kuid meie kliimas leidub liike, kes asustavad surnud puid alles 50 või rohkem aasta pärast.

Oksad ja peenikesed kuivad puud varisevad ja kõdunevad nii kiiresti, et paljud organismid ei jõuagi neid asustada. Ühtlased, elustikule soodsad tingimused kujunevad välja jämedates pehkivates tüvedes.

Eestis on praegu teada umbes 3500 seeneliiki, neist enamus pole meile tavapärase „seenevälimusega“. Nende tavatute alla kuuluvad kindlasti ka puuseened, kellest üks liik- kännupess - on asustanud ka selle surnud puu.

Kännupess on Eestis tavaline seen, kes kasvab okas- ja lehtpuude kändudel ning surnud tüvedel. Viljakehad on kuni 35 cm. läbimõõdus, kõvad, kaetud paksu koorega, keskelt pruunikasmustad, servad ääristatud punaka ja sellele järgneva kollaka vöödiga. Kännupessu viljakehad on mitmeaastased, võivad elada kuni 10 aasta vanuseks. Kännupessu vanust saab kergesti kindlaks teha, sest igal aastal kasvatab ta endale alla juurde uue, vanadest laiema torukeste kihi. Viljakehade ülakülg on mitmevärviliselt vöödiline ja sellel on aastaringid kaunis selgesti jälgitavad.

Kuivanud puul kasvab harilik hallsamblik. Ilma korbata siledal puutüvel on näha männi kooreüraski valmikute lennuavad.

Üraskid elavad kahjustatud või nõrgestatud kuuskede või mändide koores või puidus. Iga liik joonistab sinna endale tüüpilise mustri. Isane uuristab peakäigu, millesse emane mardikas muneb võrdse vahemaa järel munad. Koorunud vastsed närivad sealt endale käigud. Mida suuremaks vastsed kasvavad, seda laiema vao nad närivad, seepärast muutuvadki kõrvalkäigud peakäigust kaugenedes laiemaks.

Surnud puu ei ole metsas nakkuskoldeks ega ohusta naabrite tervist, sest seente ja putukate „tööjaotuse“ tõttu ei asusta surnud puudel elavad liigid kunagi elusaid puid.

● MEISTERDA

Üraskikäigu joonistus

Iga üraskiliik joonistab kahjustatud puutüvele tüüpilise mustri. Sellest mustrist pildi saamiseks võta õhuke pärgamentpaber ja aseta tüvele. Nüüd võta harilik pliiats või vahakriit ja hõõru sellega üle paberi. Varsti moodustub paberile ilus muster.

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.