Matemaatika puhul on oluline saada aru mõistetest, osata lahendada ülesandeid ja uskuda endasse. Need on omadused, mida saab suurepäraselt treenida õues kogu keha ja kõigi tunnetega. Lapsed õpivad hea meelega mängides ja töötades väikestes rühmades,  sest koostöö annab palju oskusi ja kogemusi, paremini toimib see just tegelikkuses see tähendab looduses.

RUUT

Võrdsete külgede ja võrdsete nurkadega nelinurk.

Ümbermõõt:     P = 4·a   , kus a on külje pikkus.

Pindala:            S = a² 

RISTKÜLIK

Võrdsete vastaskülgedega ja võrdsete nurkadega nelinurk.

Ümbermõõt:     P = 2 (a + b)   , kus a ja b on külgede pikkused.

Pindala:            S = a·b

KOLMNURK

Erikülgne kolmnurk – kõik küljed on erineva pikkusega.

Ümbermõõt:     P = a + b + c   , kus a, b ja c on külgede pikkused.

Pindala:  S = a·h / 2   , NB! Siin tähistab a alust ehk suvalist külge ja h sellele küljele tõmmatud kõrgust (tipust vastasküljele tõmmatud ristlõik). 

Pindala valemil võivad olla ka järgmised kujud:

S = a·h_a / 2    ;    S = b·h_b / 2   ;  S = c·h_c / 2  , 

kus h_a , h_b ja h_c on vastavatele külgedele tõmmatud kõrgused.

Täisnurkne kolmnurk – üks nurkadest on täisnurk (90^o).

NB! Külgede nimetused :

kõige pikem külg on hüpotenuus ja lühemad küljed on kaatetid.

Pindala: lisaks ülalmainitutele on täisnurksel kolmnurgal ka valem  S = a · b / 2 

Võrdhaarne kolmnurk – kaks külge on võrdse pikkusega.

NB! Külgede nimetused :

Võrdsed küljed on haarad b ja kolmas külg on alus a.

Ümbermõõt: vt erikülgne kolmnurk.

Pindala: vt erikülgne kolmnurk.

ROMB

Võrdsete külgedega ja võrdsete vastasnurkadega nelinurk. Romb on rööpküliku erijuhtum.

Ümbermõõt:     P = 4 · a

Pindala:            S = a · h  , kus a on rööpküliku külg ja h sellele küljele tõmmatud kõrgus.

                       S = (d₁  · d₂) / 2 , kus d₁ ja d₂ on rombi diagonaalid.

RÖÖPKÜLIK

Võrdsete vastaskülgedega ja võrdsete vastasnurkadega nelinurk.

Ümbermõõt:     P = 2 (a + b) , kus a ja b on külgede pikkused.

Pindala:            S = a·h   

TRAPETS

Nelinurk, mille kaks külge on paralleelsed (alused) ja kaks külge ei ole paralleelsed (haarad).

Ümbermõõt:     P = a + b + c + d

Pindala:      S = (a + b) / 2 · h , kus a ja b on alused ning h on trapetsi kõrgus ehk aluste vaheline kaugus.  

RING

Joon, mille iga punkt on ühest punktist (ringjoone keskpunktist) võrdsel kaugusel.

Ümbermõõt:     C = 2·π ·r   , kus π on konstant ≈ 3,14 ja r on ringi raadius.    

Pindala:            S = π ·r²

KUUP

Geomeetriline keha (ruumiline kujund), mille kõik servad on võrdsed ja seega on iga tahk ruudukujuline.

Olulised mõisted: servad (12), tahud (6), tipud (8).

Pindala:            S = 6·a²  , kus a on kuubi serva pikkus.

Ruumala:          V = a³

RISTTAHUKAS

Geomeetriline keha (ruumiline kujund), mille tahkudeks on ristkülikud.

Pindala: S = 2·(a·b + b·c + a·c) = 2ac + 2bc + 2ac

Ruumala: V = a·b·c