Kuusalu kirikut

arvatakse Põhja-Eesti üheks kõige vanemaks kivist pühakojaks. Patronaadiõigus kiriku üle kuulus Gotlandi Roma kloostri Kolgal asuvale majandusmõisale. Seda kinnitab kiriku pühitsemine Pühale Laurentsiusele (legendi järgi rajati kirik munk Laurentsiuse poolt). Tegelikult võisid 13. sajandi lõpul hakata siinset kirikut rajama Rooma kloostri Kolgas paiknenud abikloostri tsistertslastest mungad.  Kirik olevat ehitatud muinaseestlaste püha hiie ja terviseallikate kohale. Põdurad olla käinud allikail end tervendamas. Allikate asemele lasknud kristlased kaevata tiigi. Ja hiie asemele ehitati kirik. See, kahe haritorniga, alguses madal võlvimata kirik oli nii suur, kui praegused koor, pikihoone ja vana käärkamber. Tõenäoliselt XV sajandi II veerandil kutsuti Tallinnast kohale ehitusmeistrid pühakoda võlvima. Mõnevõrra kõrgendati seinamüüre, ühtlasi kindlustati need varem puudunud tugipiilaritega. Liivi sõja ajal (1564) purustati nii võlvid kui ka haritornid. Arvatavasti 1613. sai kirik renessanssstiilis kantsli ja Õnnistegija kujud. Kantslit kaunistavad neli evangelisti: Markus, Matteus, Luukas, Johannes. Kirik kannatas Põhjasõjas - viidi ära kirikukellad. Ühe uue kella kinkisid kirikule kaks talumeest  ning teise, mis  olla Tallinnas Gottwerth Koerneri poolt 1759. aastal  valatud tornikella, kinkinud Kolga krahv Stenbock.

Kirikutorn ehitati 1760 ja seda parandati aastail 1823 ja 1867.

Praegune altar on valmistatud aastal 1865. Viimane ehitusjärk oli 1889-1890. Ümberehituse projekteeris Friedrich Axel von Howen. Nurgakivipanek oli 1889. aastal. Ehitustöö ei muutnud torni ilmet ja säilitas keskaegse kiriku müürid, kuid kaasajastas võlvid ning lisas pikihoonele põikitiivad ja koori idaküljele avara käärkambri-ristimiskabeli. Põhiplaan muutus kreeka risti kujuliseks. Uuendatud Kuusalu kirik pühitseti 16. septembril 1890.

1947. aasta jõulude ajal säras kirik esmakordselt elektrivalguses.

1957. aastal valmis keskküttesüsteem.

Vanema kunstipärandi hulka kuuluvad kantsel, altar, tornikell, kroonlühtrid, küünlajalad ja kohrutatud messingbraa 17.sajandist, tinast armulauanõud, paest ristimiskivijalg, nikerdatud vappepitaaf. Kuusalu kirik on pühendatud püha Laurentsiusele ehk maakeeli Lauritsale.

1861. aastal Saksamaal surnud krahv Erich Friedrich Magnus Dietrich Stenbocki süda olevat müüritud koori lõunaseina. Kuusalus teeninud kirikuõpetajaid on maetud altariruumi põranda alla. Hiljem sai õpetajate hauaplaatidest eeskoja põrand. Kuni uue kalmistu valmimiseni 1802. aastal, oli kiriku ümber surnuaed. Kirik on kolmel korral põlenud. Viimati 1956. aastal. Viimane katoliku preester oli Johan Becker, kes kuulutas tegelikult Lutheri õpetust .

Tänaseks on ametis olnud 25 luterlikku õpetajat. Praegu on Kuusalu kirikus õpetajaks Jaanus Jalakas, kes on 26. luterlik õpetaja.

Kuusalu kirikuaeda sisenedes jääb väravast paremale piirdemüüri äärde väike antiiktempli laadis ehitatud matusekabel. Paekivist  alusel matusekabelit kaunistavad klassitsistlik karniis ja tammepuidust  nikerdatud vapiga uks. Kirikuaeda ümbritseb 14. -19.sajandist väravaga piirdemüür. Üldse on Kuusalu   kiriku-  ja pastoraadiaia ning majandusaia pindala 2,2 hektarit. Piire põhja-lõunasuunaline on mördita laotud kiviaed. Seda ümbritsev maapind on kerkinud nii, et müüri alumised kihid on pinnases ja müüri vuugid paljudes kohtades tühjaks varisenud Kuusalu tee poolses küljes on piirdeaed paremas seisukorras kui mujal. Maa-alasisesed kiviaiad on kohati säilinud: majandusõue müür, lõik pastoraadi ja leerimaja vahel, kolme aadli matusepaiga paekivist piirded. Osalt keraamilistest vigurtellistest piirdemüürid on säilinud, kuid halvas seisundis. Vigurtellistest aialõikude  raudplekist  katted  on  roostekahjustustega. Väravapostid on saetud pinnaga Kiiu kivist. Postide külge  keevitati kuumtsingiga kaetuna hingetapid. Väravapostide külge on kinnitatud raudväravad. Väravakaared laoti mõni aasta tagasi täiesti uutena üles. Väravast viib tee kiriku  teiste hooneteni. Kuusalu tee ääres on müür paremas seisukorras kui mujal.

Kirikust edelasse jääb krahvide matusepaik, mida tasuks ka vaadata. Iseäranis huvitav on Valkla krahvinna  Elise Adelheit von Nasakeni hauamonumendi orvas asetsev skulptuur, mis kujutab endast tungalt hoidvat põlvitavat naist.