| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Finally, you can manage your Google Docs, uploads, and email attachments (plus Dropbox and Slack files) in one convenient place. Claim a free account, and in less than 2 minutes, Dokkio (from the makers of PBworks) can automatically organize your content for you.

View
 

LÕKKEKOHT

Page history last edited by rihu 12 years, 4 months ago

Tuli,

inimese parim sõber ja suurim vaenlane, kuulub kõige olulisemate leiutiste hulka. Navoho- indiaanlaste müüdi järgi varastati tuli jumalatelt ning seepärast pole inimestel enesestmõistetavat õigust seda kasutada.

Ometi on tuld kasutatud juba tuhandeid aastaid. Esialgu hoiti elus välgulöögist saadud tuld. Seejärel hakati tõenäoliselt tuld kaasas kandma ning kui avastati raud, hakati tuld lööma tulerauaga. Tuletikud võeti kasutusele alles 19.sajandi keskel. Tänapäevased tikud, mida saab süüdata ainult teatud kindla pinna vastas, valmistati alles 20. sajandi alguses.

 

Lõkke tegemine

Kui õpime tulega ümber käima, oskame seda ka rohkem hinnata. Tule tegemine ja elus hoidmine oli vanasti inimestele ellujäämise küsimus. Tänasel päeval ei ole need oskused linnaelanikele enam nii tähtsad, kuid laagrielu puhul on lõkkel oluline koht nii sooja saamiseks, toidu valmistamiseks kui ka lihtsalt õdusa meeleolu loomiseks

Üks viis oma õuesõppe- alaseid teadmisi täiendada ja mõista tule tähtsust, on ise proovida tuld säilitada ja transportida. Selleks tuleb täita plekkpurk 1/5 tuha, 2/5 hõõguvate süte, 1/5 tuha ja 1/5 samblaga vaheldumisi (sooja isolaator). Hõõguvaid süsi ja tuhka võta oma tuleasemelt, tuld elusta hiljem hõõguvatel sütel kuivade õhukeste kasetohuribade ja kuivade kadakaokste abil.

Eelnevalt oli juttu, et lõkkel on oluline koht sooja saamisel. Üks praktiline nõuanne selleks, kui magamiskott pole piisavalt soe või jalanõud on saanud matkates niiskeks. Väga hästi aitavad lõkkel soojendatud kivid. Selleks pane kuumutatud kivid tagurpidi pööratud sokki, nii ei saa magamiskott mustaks. Kivid ei tohi olla liiga kuumad, sest muidu võivad nad kõrvetada. Paremini sobivad kivid, mida saab tõsta paljaste kätega. Väikeseid kuumi kive kasutatakse jalanõude kuivatamiseks. Rusikareegel võiks olla: kui kivid on liiga kuumad sinu käte jaoks, siis on nad liiga kuumad ka sinu saabastele.

 

Lõkketoidu valmistamine

Väljas tulel toidu valmistamisega peab peale hakkama õigel ajal. Seepärast tuleb  planeerida söögipaus enne aega, kui kõigil kõht juba tühi on. Tuletegemine, praevarraste valmistamine, taigna segamine ja muu ettevalmistus võtab kõik aega.

Kartulite ja muna küpsetamine lõkkel.

Kartuleid saab küpsetada kuumas lõkketuhas.

Munade “keetmine”: mässi munad niiskesse põdrasamblikku ning asetades sütele. Kui samblik on ära põlenud, on muna küps.

Munade küpsetamine: kuumuta lamedat kivi tules, puhasta tuhast ning prae muna kivi peal. Muna võib lüüa ka leivakoorikusse; pehme sisu võta enne välja, siis  ei voola muna laiali.

Kala ajalehes:

Puhasta kala, näiteks haug, latikas, siig või suurem ahven. Soola ja täida kala tomati ja tilli- või ka kadakaokstega. Täidis sõltub sellest, mida matkakotis on. Mähi kala märga ajalehepaberisse. Ühele kalaportsjonile kulub 5-6 ajalehte. Lehtede arv sõltub kala suurusest. Aseta pakend sütele. Kui ajaleht on söestunud, on kala valmis.

Tokileib

Retsept: 4 detsiliitrit rukkijahu segada 1 teelusikatäie soola ja 2 teelusikatäie küpsetuspulbriga. Sulata 50 grammi margariini pehmeks massiks. Lisa 1 liiter vett ja sega tainas kokku. Jaga tainas väikesteks osadeks ja vooli igast tükist väike piklik rullike, mida saab ümber sooja toki keerata. Küpseta süte kohal, kuni leivad on kuldpruunid ja tulevad toki küljest lahti.

Soojenda tokke hoolega enne, kui taigna neile ümber keerad. Muidu on leiba raske läbi küpsetada.

Soe greipfruut

Maitsev magustoit on soe greip suhkru ja kaneeliga. Lõika greibil kaas pealt ära, raputa 1-2 lusikatäit suhkrut suuremale poolele ning lisa soovi korral kaneeli. Lõika greibi sisse mõned lõhed, et suhkur ühtlasemalt jaotuks. Pane kaas peale ning kinnita paari tikuga. Aseta puuvili sütele. Magustoit on valmis, kui suhkur on sulanud ja kogu greip soe.

Banaanid ja šokolaad

Lõika banaani sisse pragu ja pane sinna sisse šokolaaditükke. Aseta banaan sütele. Kui koor on mustaks tõmbunud, on banaan küps.

Pähklikoogid

2,5 peotäit pähklituumasid, 2 supilusikatäit mett, 1 muna, 2 supilusikatäit nisujahu, suur taimeleht.

Haki pähklituumad hästi peeneks. Sega mee, jahu ja munaga. Tee taignast väikesed pallid ja keera need lehe sisse. Küpseta kuumadel kividel või otse sütel.

 

Tuletikkude ajalugu

Esimesest tikuvabrikust Austrias Viini lähedal on teateid 1833. aastast. Juba viis aastat hiljem alustati tikkude tootmist ka Tallinnas, kus raamatukaupmees Georg Eggers asutas käsitööndusliku tuletikumanufaktuuri. 1913.aastal tegutses Eestis neli tikuvabrikut: Tallinnas, Pärnus, Paides ja Viljandis. 1933.aastast jäi ainsana Eestis tegutsema Viljandi tuletikuvabrik.

1890.a. alustas tööd Viljandi kirikumõisa maadel Eesti esimene tikuvabrik, kus valmistati tuleohtlikke püsirohutikke. Tikuvabrik hävis tulekahjus1893. 1904.a. rajati Viljandisse uus tikuvabrik „Phönix“.

100 aasta möödumist tikutööstuse algusest Viljandis tähistati 27. nov. 2004. aastal  Ugala teatri ees üle 6 meetri pikkuse tuletiku põletamisega.

Tuletikke valmistatakse peamiselt haavast, kuna haab põleb ühtlase leegiga, ei tahma, on piisavalt tugev ja on hõõgumise vastu kergesti immutatav. Keskmise suurusega haavapuust saab valmistada  u 370 000 tikku. Tuletikkude valmistamiseks kasutatakse lisaks haavale veel paplit, pärna, leppa ja kaske, metsavaestes maades ka paberimassi või pappi.

Tuletiku süütesegu koosneb kuni 20 ainest. Kui tikku hõõruda vastu pakendit, millele on kantud punase fosfori , antimon (III) sulfiidi ning side- ja täiteainete mass, süttib tuletikk kergesti.

 

Metsatulekahjud

Vahel harva võib metsapõleng saada alguse ka pikselöögist, kuid enamik metsatulekahjusid Eestis on põhjustatud inimese hooletusest või oskamatusest tuld kasutada. Keskmiselt põleb mets Eestis 200-350 korral aastas. Tavaliselt tekivad põlengud suitsetajate süül korralikult kustutamata  tiku või suitsuotsa maha viskamisest. Samuti võib tuli saada alguse valveta jäetud või kustutamata lõketest, raiejäätmete, kulu või prahi  põletamisest, mahalangenud elektrijuhtmest. Mõnikord võivad tulekahju esile kutsuda ka maapinnal vedelevad klaasikillud ja metsa veetud jäätmehunnikud. Eestis algab tuleohtlik aeg kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisega.

Metsapõlemise kahjulikkus võib avalduda mitmeti. Peale tule hävitava mõju metsale, mille tagajärjel hävib täielikult või osaliselt metsa taimestik ja loomastik, väheneb mulla viljakus. Lisaks paljunevad tulest kahjustatud metsas putukkahjurid ning tuli soodustab mõnede juuremädanikku tekitavate seente levikut.

Tule levimise kiirus metsas sõltub metsa tüübist, õhutemperatuurist, sademetest, õhuniiskusest ning suuresti tuule kiirusest.

Metsatulekahjude kustutamise edukus sõltub avastamise kiirusest ja ajast, mis kulub enne kustama asumist. Ühele või paarile inimesele on jõukohane käepäraste vahenditega kustutada vaid väiksemat pinnatuld, kui põleb sambla-, rohu- ja puhmarinne, madal põõsastik ning metsakõdu pealmine horisont. Pinnatule kustutamiseks materdatakse tuld luudade ja okstega pühkivalt, mitte ülalt alla, et löögihoog ja sädemed ei soodustaks tule levimist.

Juba esimestel tulekahjujärgsetel päevadel asustavad ala ämblikud ja mõned putukad. Surnud puudele ja vabale maapinnale ilmuvad samblikud ja samblad, hakkavad kasvama rohttaimed ja tulevase metsapõlvkonna puud. Kulub  aastakümneid, isegi  sajandeid, kuni lõpuks taastub kunagisele lähedane mets.

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.