Mägimänd

on levinud looduslikult Euroopa kesk- ja lõunaosa mäestikes. Kasvab 0,2 m. põõsast kuni 20 m. kõrguse puuni.

Pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga tihedalt, püsivad puul 4-6 aastat. Isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, rohekaskollased või punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul lillakaspruunid, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad.

Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall.

Mägimänd on külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurestik väga tugev ja plastiline, seetõttu kasutatakse teda palju mäenõlvade kaitsmiseks.

Lühiealine, eluiga kuni 70 aastat.

Väga levinud haljastuses, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Kasvatatakse samuti mitmeid teisendeid ja võravorme.

● MÄNGI

Tutvusta ennast

Lapsed toovad loodusest mõne eseme, mis neid endid meenutab. Tuleb põhjendada, miks just see ese valiti. Jagage lapsed kahte gruppi ja laske toodud esemed nende endi pakutud tunnuste järgi sorteerida. Mõlemad grupid püüavad arvata, millise tunnuse järgi teine oma asjad sorteeris.