Neljakuningakivi

nagu teisedki ohvrikivid on rändrahn. Ohvrikivid paiknesid asustuse lähedal, enamasti heina-, karja- või põllumaal. Mõned neist olid suisa taluõues või -aias. Mitmed ohvrikivid asusid pühakohas ehk hiies, ohverdatud on ka püha puu või allika lähistel paiknenud kivile. Enamasti on ohvrikivina kasutusel olnud kivil looduslik nõgu, mõnel puhul on kivi pinnale inimese poolt tehtud suurem ümmargune siledapõhjaline kunstlik lohk. Rahvapärimuse andmetel usuti, et ohvrikividel on imettegev ravivõime, millele viitab kivide rahvapärane nimetus nagu tohtrikivi, arstikivi, liukivi jne. Teine osa ohvrikividega seotud rahvapärimusest seostab kive müstiliste olenditega, kus ohverdaja oli kiviga või sellega seostatava olendiga „lepingulistes suhetes” (nt, Tõnnikivi jne). Ohvrikivide täpsem dateerimine pole veel võimalik. Pole  ka teada, kas samu ohvrikive ka muinasajal pühaks peeti või neil mingeid usutoiminguid tehti. Samas ei ole kividele ohverdamise komme siiani lõplikult kadunud. Ohvrikive võib pidada eesti rahvausundist kõnelevateks pärimusmälestisteks. (A.Tvauri)

Rahvapärimuse järgi söönud neljakuningakivil kolm kuningat  või vanemat  ja sellepärast kutsuti algul kivi kolmekuningakiviks. Et kivile on raiutud aga neli risti, siis hakati seda hiljem ristide arvu järgi kutsuma nelja risti kiviks. M. J. Eiseni „Esivanemate varandus“ ( Tln. 1958 ) lk. 104 loeme: „ ... pikergune kivi on rahvakõrvus suures lugupidamises ja kaugemal rahval ikka rohkem. Kes sealt mööda lähevad, need käivad teist vaatamas. Kivil oleks nagu vundament all ja mõni arvab seal all ikka ehk midagi vana mälestust leida on.“                            

On tõenäoline, et  siin on tegemist piirikiviga, kuna siia jooksid kokku Kiiu ja Valkla mõisa, Kuusalu kiriku ning Kolga Rumma tsistertslaste kloostrivendade maavalduste piirid. On teada piiritüli 15. sajandist (1418) Kiiu mõisa ja Kuusaku kiriku vahel. Võib arvata, et nende piiritülide lahendamisel märgistati piirid ristidega mitmel  kivil. Umbes 3 km pikkuselt lõunasuunas  on teada 8 samakujulist ühe ristiga kivi, mis on kunagise Kiiu mõisa ja Kuusalu kiriku maade piiril.