| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Finally, you can manage your Google Docs, uploads, and email attachments (plus Dropbox and Slack files) in one convenient place. Claim a free account, and in less than 2 minutes, Dokkio (from the makers of PBworks) can automatically organize your content for you.

View
 

ORAV JA TEMA PESAPAIK

Page history last edited by rihu 12 years, 4 months ago

Oravad

on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ega pelga teda eriti. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20…25 cm, saba pikkus on 19…21 cm ja nende kaal on vahemikus 170…400 g.

Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse-segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab loomake puudel väga kiiresti liikuda ja ühelt puult teisele hüpata. Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada.

Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Orava päevane söögivajadus on 4000 seemet ja seepärast peab ta lüdima iga päev 300 käbi. Iga käbi ümbertöötlemine võtab umbes 6 minutit. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse.

Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremate lindude pesakaste. Pesa on kerakujuline ja sissepääsuavaga, mille orav halva ilma korral kinni topib. Samuti sulgeb orav ava, kui pojad on pesas ja vanemad peavad minema toitu hankima. Pesa vooderdab ta kuiva rohuga, milles armastavad aga elada kirbud, kes sunnivad oravat üsna sageli elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu pesa.. Isegi väga külma ilmaga ei lange temperatuur pesas eriti madalale, sest  see hoiab väga hästi sooja.

Oravatel on aastas tavaliselt kaks pesakonda poegi - kummaski reeglina neli või viis poega. Pojad on sündides pimedad (silmad avanevad neil alles kuu aja vanuselt.) ja  karvutud. Pojad hakkavad alles kuuvanuselt pesast väljas käima, mistõttu on neil väiksem võimalus kiskjate saagiks langeda. Imetamine kestab 2…3 kuud. Kahekuuselt noored iseseisvuvad. Suguküpseks saavad aastaselt. Orava keskmine eluiga on viis aastat.

Peamisteks vaenlasteks on oravatele  metsnugis ja kanakull. Eelnevatel aegadel oli Eestis oravate oluliseks ohustajaks ka inimene, kuid kaasajal meil oravatele enam jahti ei peeta.

 

● MÄNGI

 

Mis kus asub

Orav on tarkpea, kellel on alati meeles, kuhu ta oma asjad on peitnud.

Osavõtjad on nüüd oravad, kes jagatakse 6-8 liikmelistesse gruppidesse. Iga grupp moodustab rivi. Iga rivi ette ja lõppu pannakse  umbes  kolme meetri kaugusele pappkast. Igasse kasti asetatakse erinevaid puulehti: kase, vahtra, tamme, pihlaka, paju. Kõik osalejad näevad, mida kasti pannakse.

Iga rühmaliige saab numbri (1-6). Mängujuht hüüab koos iga lehega numbri, näiteks: vaher on number 3. Kõik kolmed jooksevad kasti juurde ja võtavad sealt vahtra lehe, jooksevad ja panevad selle rivi taga olevasse kasti. Kui see on tehtud peab kiiresti oma kohale tagasi jõudma.

Mängujuht hüüab uue lehe ja numbri. Järgmine kord kui mängujuht hüüab „vaher“, tuleb meeles pidada kummas kastis leht on- kas rivi ees või taga. Ja siis tuleb leht viia teise kasti.

Punkt antakse sellele rühmale, kes jõuab esimesena või on kiirem (või kiiruse järjekorras). Kui on neli rühma, saab esimene neli punkti jne.  Mäng peaks kestma nii kaua, et peab hakkama mõtlema (või järele vaatama) kummas kastis leht on.

Mängu võib ka ise muuta. Kasti asetada erinevaid taimi või loodusest korjatud esemeid, kuid ka erinevaid värve ja vorme.

Mängijad peavad pingutama, et meelde tuletada kuidas taim / ese välja näeb, kus see asub, ning oma numbrit kuuldes reageerima.

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.