| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Finally, you can manage your Google Docs, uploads, and email attachments (plus Dropbox and Slack files) in one convenient place. Claim a free account, and in less than 2 minutes, Dokkio (from the makers of PBworks) can automatically organize your content for you.

View
 

RAAGREMMELGAS

Page history last edited by rihu 12 years, 4 months ago

Raagremmelgas

on levinud Euroopas, Kesk- Aasias ja Loode-Aafrikas .

Remmelgad ja pajud moodustavad Eesti liigirohkeima puude- põõsaste perekonna. Neid on kokku 20 liiki. Puukujulisi pajusid on 5 liiki ja neid kutsutakse remmelgateks.

Raagremmelgas on meie kõige tavalisem remmelgas, suhteliselt silmapaistmatu ja inimeste poolt vähehinnatud puu. Kevadel, kui tema raagus okstel puhkevad õide kohevad „pajukiisud“,  muutub ta siiski tähelepanu ja imetluse objektiks.

Remmelgad on kahekojalised, see tähendab, et ühel puul on ainult emasõied, teisel ainult isasõied. Isapuud on õitsemise ajal uhkemad urbadest väljaulatuvate tolmukate tõttu. Remmelgad on kevadel mesilastele esimesed õietolmu andjad, kuna õitsevad aprillis või isegi märtsi lõpus. Raagremmelgas levib seemnete abil.

Pajusid ja remmelgaid peab rahvas üldiselt tüütuks, kuid neil on oma tähtis roll looduses. Nad on toidutaimedeks põtradele, metskitsedele ja kobrastele. Tänu pajude ja remmelgate olemasolule lendlevad meil ringi ilusad kirevad liblikad. Just pajulehed on eelistatud toiduks paljude liblikate röövikutele.

Pajude pere liikmed on väga erineva suuruse ja kõrgusega. Mõned neist kasvavad maadligi, teised sirguvad suureks puuks, enamasti 10-20 meetri kõrguseks. . Kõige suuremaks kasvab hõberemmelgas, kes esineb Eestis looduslikult ja ka inimese poolt istutatuna. Põlvamaal kasvab hõberemmelgas, kelle tüve ümbermõõt on üle 10 meetri.

Pajuvitsad on teada-tuntud punumismaterjal. Punutakse peamiselt korve, aga vilunud punujad valmistavad pajuvitstest ka korvmööblit.

Pajukoore abil pargiti vanasti nahka ja nagu pärna niinestki punuti pajukoorest viisud.

Pajuoksast saab kevadel, kui koor on veel lahti  vesta lihtsa ja meeleoluka pilli.

 

● MEISTERDA

 

Vilepill

Kevadel ja suve algul, kui puudel on mahlade lkaskmise aeg,  saab puuokstest vilepilli teha. Selleks sobib hästi remmelga või paju oksavaba materjal. Pikkuseks võta topelt nii palju, kui tahad vilepilli pikkuseks saada. Üks pulga otstest lõika viltuseks ning viltu lõigatud otsast mitte väga kaugele tuleb teha sisselõige pikemale küljele. Teise otsa poole tehakse  koore ristine läbilõige. Nüüd tee pulk märjaks, koputa koorele ning keera ettevaatlikult edasi- tagasi, kuni see lahti lööb ning ära tuleb. Lõika huuliku osa sügavamaks ning huulikupoolsest otsast tuleb ka ülemine kiht ära lõigata. Nüüd pane pulk tagasi koore sisse ning koort liigutades ja vilepilli puhudes tulevad erinevad toonid.

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.