Sabiina kadakas

kasvab looduslikult Kesk-ja Lõuna-Euroopa mägedes, Krimmi poolsaarel, Siberi lõunaosas mäenõlvadel. .

Tavaliselt on tegemist 2-5 meetri kõrguse lamavate  või tõusvate okstega põõsa või ebakorrapärase võraga madala  puuga.

Okkad on ebameeldiva lõhnaga, tumerohelised, 4-6 mm pikad. Viljuvatel okstel soomusjad, katusekivitaoliselt, ovaalsed, õlinäärmega okkad.

Sabiina kadakatel esineb nii ühe- kui kahekojalisi puid. Õied moodustuvad sügisel. Isaskäbid moodustuvad üksikult eelmise aasta võrsetel, tolmukad arenevad kevadel ja puhkevad mai algul. Emaskäbid moodustuvad lühivõrsetel, sügisel sarnanevad rohelisele pungale. Peale viljastumist arenevad kerajad või ovaalsed 5-8 mm pikkused viljad, mis valminult on mustad. Valmivad esimese aasta sügisel või järgmisel kevadel. Viljas on 1-3 ovaalset seemet.

Puu on külmakindel. Mullastikusuhtes vähenõudlik, kuid valguse suhtes väga nõudlik.

Talub hästi saastunud õhku, mistõttu kasutatakse palju linnahaljastuses.

Viljad ja okkad on mürgised ja neid kasutatakse ka ravimitööstuses.

● MÄNGI

Eksinud eksperdid

Otsi erinevate maastikuvormidega maa-ala. Kogu osalejad kokku ja jutusta neile, kuidas te kõik olete maailma ühe kuulsama teadusekspeditsiooni liikmed, kes viibivad avastusretkel maailmamerel.

Paraku olete navigatsiooniseadmeid valesti lugenud ja randusite just siin, kõigile teadmatus paigas. Ekspeditsiooniliikmed jagatakse väikestesse erialastesse gruppidesse (2-3 liiget)

 geograafid mõtlevad, kuidas see maa on moodustunud ning pakuvad võimalusi, miks piirkond näeb välja just selline

 arheoloogid otsivad inimasustuse jälgi

 botaanikud võivad uurida igihaljaid taimi, samblikke või kõike, mis on kõrgem kui üks meeter

 zooloogid otsivad loomi või nende elutegevuse märke

 kunstnikud kirjeldavad kõike avastatut sõnade, pildi või vormi abil

 kokad, kes peavad ekspeditsiooniliikmeid toitma, otsivad midagi söödavat.

Erinevad uurimisrühmad saavad paiga uurimiseks 30 minutit aega. Peale seda jagatakse omavahel informatsiooni nähtust ja mõeldust. Mängu võib läbi viia kahel erineval moel:

1. Erinevad teadlased seletavad fantaasia ja tunnete abil, mis tegelikult juhtus või mida nad avastasid. Ise võib välja mõelda põhjendusi ja liiginimesid. Näiteks on kivil just selline kuju, sest üks suur lind on sellel iga päev oma küüsi teritanud. Roheline sametine sammal saab aga nimeks „põsevastaspehmesammal“ ning kunstnikud leiavad suure kõrreskulptuuri.

Selle variandi puhul saavad osalejad vabalt fantaseerida. Kõigil on võrdsed eeldused ja keegi ei pea muretsema, et tal puuduvad faktiteadmised. Fantaasia vaatenurgast looduse avastamine ja uudishimu tekitamine võib viia edasi tõeste teadmiste otsimiseni.

2. Teisel juhul püütakse oma ekspertalal saada nii täpseid teadmisi kui võimalik ja määramiseks kasutatakse ka erinevaid käsiraamatuid.

Variant eeldab käsiraamatute kasutamise oskust, samuti tuleb rohkem varuda aega.